3.novembri kodutöö

Mõtlemine
Keel ja kõne

Kõik inimkooslused kasutavad suhtlemiseks märgisüsteemi, mida nimetatakse keeleks.
Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem.

KEELE FUNKTSIOONID
• Kogemuste vahendamine
• Sõnaline mõtlemine
• Suhtlemise võimaldamine

Kodutöö 3.novembriks
1. Mil viisil toetab rikas keel mõtlemisvõimet?
2. Kuidas peegeldub inimese kõnes tema hea või halb meeleolu?
3. Miks väsinult ja ärritunult meie keelelised võimed langevad?
4. Kuidas määratleda igapäevase vestluse käigus kaasinimese sõnavara rikkust?
5. Kirjutage oma kõnekeele (slängi) eripärasusi, mida kasutavad noored või teatud ringkond ning millest teistel on raske või võimatu aru saada. „Tõlkige“ need üldmõistetavasse keelde.

20.oktoobri kodutöö

Teema "Õppimine"

1. Mis on õppimine?
2. Selgitage, kuidas omandataks teadmis ja oskusi.
3. Kirjeldage järgmisi õppimisviise: harjutamine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine. Tooge iga õppimisviisi kohta vähemalt üks näide.
4. Analüüsige oma õppetegevusi, millal ja kus kasutate.
5. Mõelge välja 3 arvu- või tähekombinatsiooni, mille meeldejätmisel saaks kasutada känkimist.

Vastused saatke hiljemalt 20.oktoobriks yllejuuse@kyg.ee

13.oktoobri kodutöö

Teema: Taju ja tähelepanu
 
Palun vastata järgmistele küsimustele.
1. Mis on tähelepanu ja millised on tähelepanu omadused?
2. Millistel juhtudel nõuab tähelepanu tahtepingutust ja millistel juhtudel mitte?
3. Kuidas tekib tajukujund?
4. Kirjeldage lühidalt, mis on: isikutaju, sügavustaju, ruumitaju, liikumistaju, ajataju.
5. Leida internetist tähelepanu ja taju kohta pildimaterjali võib olla ka saidiprogramm. Lingid saata ekirjaga.


TAJU PÕHIOMADUSED

KONSTANTSUS
võime luua tajus adekvaatseid kujundeid ja kompenseerida tunnetuse tingitusest tulenevaid muutusi. Taju konstantsus avaldub esemete suuruse, vormi, värvi suhtelises püsivuses, vaatamata tajutingimuste muutumisele. See tähendab, et me tajume asju nende valgusest, nurgast, kaugusest olenemata samastena.

ESEMELISUS
 tajus tekkivad meelelised andmed ja kaemuslik kujund viitavad teatud esemele (asjale, olendile, sündmusele). Näide: Rorsachi tindiplekitesti suvalisi kujundeid võetakse linnu- ja loomakujutiste jt esemeliste figuuridena.

MÕTESTATUS
taju mõtestamine tähendab seda, et midagi nähes, kuuldes, kompides, nuusutades jne liituvad meie tunnetusse ka mõtlemine ja tähenduste teadvustamine.

VALIVUS
 taju iseloom sõltub taju otstarbest, aga ka tajuja isikust. Sellele vastavalt eraldatakse figuur foonist, konfiguureeritakse detailid üheks tervikuks.

FIGUURI ERISTAMINE TAUSTAST
 tajumisel on kesksel kohal figuuri eraldamine foonist.

 FIGUURI iseloomustab suur esemelisus, see on väiksem, eredam, liikuvam, struktureeritum, reljeefsem, suurema erituslävega kui taust. Taju lähtub põhimõttest minimeerida ühe terviku osade iseseisvust: tervik domineerib üksikosade üle (siit kasvab välja ka terve hulga illusioonide tekkepinnas).

SENSOORNE NÄLG JA KÜLLASTUMINE
Inimestele on omane tarve järjepidevalt saada informatsiooni oma meeleolu kaudu ehk sensoorne nälg. Sensoorne isolatsioon põhjustab meeleolu langust, hallutsinatsioone. Sensoorne küllastumine tekib olukorras, kus me pikemat aega asume suure hulga sensoorsete stiimulite mõjuväljas. Näiteid: lärmakas pidu, turismireis.

6.oktoobri kodutöö

 Teema "Tunnetuse ja tegevuse bioloogiline alus"

Palun vastake järgmistele küsimustele

1. Kirjeldada tingitud ja tingimatuid reflekse.

2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega?

3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada?

4. Leidke internetist mõni hiljuti ilmunud lühike artikkel, mis käsitleks närvisüsteemi. Tehke sellest lühikokkuvõte ning lisage link, kust materjali võtsite.

Lisasin lühikokkuvõtte närvisüsteemi ja närvisüsteemi arengu kohta.

NÄRVISÜSTEEM

KESKNÄRVISÜSTEEM                                     PIIRDENÄRVISÜSTEEM

AJU (PEA-JA SELJAAJU)                             Üle kogu keha ühendades aju

                                                                           keha kõikide punktidega

     STAAP                                                       *meeleelunditega

                                                                         *lihastega

                                                                         *kõõlustega

Peaaju

*suurte poolkerade koor staabi                      Piirdenärvisüsteemis on

juhtimiskeskus                                                 juhtmeteed, mida mööda teated

*annab korraldusi lihastele                            tulevad staapi ja käsud sealt

                                                                          välja lähevad

                                                  PEAAJU

Vasak ajupoolkera                            Parem ajupoolkera

Juhib analüütilist                               juhtida on sünteetiline

vaimset tegevust                                 vaimne tegevus ja

mille hulka kuulub                            piltlik mõtlemine

ka keel kui märgisüsteem

Vasak ajupoolkera

• analüütiline infotöötlus              
• teadus
• arvutamine
• kirjutamine
• kõnelemine
• loogika
• paremakäelisus

Parem ajupoolkera

·         sünteetiline infotöötlus

·         3-mõõtmelised kujundid

·         Kujutlusvõime

·         Kunstimeel

·         Musikaalsus

·         Emotsioonid

·         vasakukäelisus 

NÄRVISÜSTEEMI ARENG

Närvisüsteem areneb ja muutub kogu elu vältel.

Kuigi sünnihetkeks on inimesel olemas enamik närvirakke, hakkavad nendevahelised seosed arenema alles pärast sündi.

Uuringud on näidanud, et rikkalikuma arengukeskkonnaga lapsed on intelligentsemad.

Jean Piaget (1896-1980) uuris peamiselt laste mõtlemise arengut ja jaotas need  neljaks astmeks:

Aste	Ligikaudne vanus	Iseloomustus
1.Senso-motoorne aste	0 – 2 aastat	Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui need ei ole meie vaateväljas.
2.Operatsioo-nide–eelne aste	2-7 aastat	Kujuneb kõnekeel ja võime mõelda ning lahendada probleeme sümbolite vahendusel.
3.Konkreetse-te operat- sioonide aste	7-12 aastat	Paraneb loogiline mõtle-mine ning kujuneb säili-tamis-, klassifitseerimis-, järjestamis-, eitamis-, identifitseerimis- ja kompenseerimisvõime.
4.Formaalsete operat-sioonide aste	Üle 12 aasta	Omandatakse keerulise verbaalse mõtlemise või-me, mis väljendub hüpo-teeside püstitamises ja abstraktsete sümbolite-ga opereerimises.

E.Krull “Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat” TÜ kirjastus 2000 (lk113,112)

29.septembri kodutöö

Teema "Psühholoogiateadus"

Alateemad: Teaduslik psühholoogia, rahavapsühholoogia, psühholoogia uurimismeetodid, psühholoogia harud ja seose teiste teadustega.

Leida internetist antud teemaga seonduvaid artikleid, iga alateema kohta tuleb leida vähemalt üks artikkel.
Kõigi artiklite kohta kirjutada oma sõnadega lühikokkuvõte. Kindlasti peavad olema lisatud viited, kust artikkel võetud on, st täielik veebiaadress.
Kui internetist ei õnnestu mõne teema kohta infot leida, siis võib kasutada raamatuid. Lisama peab kindlasti allika, st autor, raamatu pealkiri, aastaarv ning kirjastus. Näiteks Anti Kidron "Psühholoogia põhisuunad" Tallinn 2001 Mondo. Veel peab lisama lehekülje numbrid, mida refereeritakse.
Viitamine teksti juures: autor, aasta, leheküljed. Näiteks (Kidron 2001: 84-86).

22.septembri kodutöö

Lugeda artikkel „Enesehinnangust“.

Autor TÜ psühholoogiamagister Heidi Reiljan

http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html

Koduseks tööks jääb vastata järgmistele küsimustele

1. Milliste mõjutuste alusel kujuneb inimese enesehinnang?
2. Mismoodi võivad olla seotud enesehinnang ja teistepoolne hinnang? Analüüsi.
3. Kirjelda oma sõnadega kõrget ja madalat enesehinnangut. Too elulisi näiteid olukordadest, kui oled märganud inimse juures madalat ja kõrget enesehinnangut. Kumma enesehinnangu esinda oled enda arvates sina.
4. Kirjelda oma sõnadega, kuidas saab enesehinnangut muuta.
5. Kuidas mõjutab enesehinnang inimse karjäärivalikut ning suhtlemist kaaslastega?
6. Kuidas aidata liiga madala ning liiga kõrge enesehinnanguga inimest nii, et ta ei solvuks.

Palun saata küsimuste vastused hiljemalt 22.septembriks ylle@kyg.ee

Kui midagi jääb arusaamatuks, siis küsige julgelt!

Tere õpilased!

Tegin eõppe jaoks blogi, et saaksime lihtsamalt asju ajada.