6.oktoobri kodutöö

 Teema "Tunnetuse ja tegevuse bioloogiline alus"

Palun vastake järgmistele küsimustele

1. Kirjeldada tingitud ja tingimatuid reflekse.

2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega?

3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada?

4. Leidke internetist mõni hiljuti ilmunud lühike artikkel, mis käsitleks närvisüsteemi. Tehke sellest lühikokkuvõte ning lisage link, kust materjali võtsite.

Lisasin lühikokkuvõtte närvisüsteemi ja närvisüsteemi arengu kohta.

NÄRVISÜSTEEM

KESKNÄRVISÜSTEEM                                     PIIRDENÄRVISÜSTEEM

AJU (PEA-JA SELJAAJU)                             Üle kogu keha ühendades aju

                                                                           keha kõikide punktidega

     STAAP                                                       *meeleelunditega

                                                                         *lihastega

                                                                         *kõõlustega

Peaaju

*suurte poolkerade koor staabi                      Piirdenärvisüsteemis on

juhtimiskeskus                                                 juhtmeteed, mida mööda teated

*annab korraldusi lihastele                            tulevad staapi ja käsud sealt

                                                                          välja lähevad

                                                  PEAAJU

Vasak ajupoolkera                            Parem ajupoolkera

Juhib analüütilist                               juhtida on sünteetiline

vaimset tegevust                                 vaimne tegevus ja

mille hulka kuulub                            piltlik mõtlemine

ka keel kui märgisüsteem

Vasak ajupoolkera

• analüütiline infotöötlus              
• teadus
• arvutamine
• kirjutamine
• kõnelemine
• loogika
• paremakäelisus

Parem ajupoolkera

·         sünteetiline infotöötlus

·         3-mõõtmelised kujundid

·         Kujutlusvõime

·         Kunstimeel

·         Musikaalsus

·         Emotsioonid

·         vasakukäelisus 

NÄRVISÜSTEEMI ARENG

Närvisüsteem areneb ja muutub kogu elu vältel.

Kuigi sünnihetkeks on inimesel olemas enamik närvirakke, hakkavad nendevahelised seosed arenema alles pärast sündi.

Uuringud on näidanud, et rikkalikuma arengukeskkonnaga lapsed on intelligentsemad.

Jean Piaget (1896-1980) uuris peamiselt laste mõtlemise arengut ja jaotas need  neljaks astmeks:

Aste	Ligikaudne vanus	Iseloomustus
1.Senso-motoorne aste	0 – 2 aastat	Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui need ei ole meie vaateväljas.
2.Operatsioo-nide–eelne aste	2-7 aastat	Kujuneb kõnekeel ja võime mõelda ning lahendada probleeme sümbolite vahendusel.
3.Konkreetse-te operat- sioonide aste	7-12 aastat	Paraneb loogiline mõtle-mine ning kujuneb säili-tamis-, klassifitseerimis-, järjestamis-, eitamis-, identifitseerimis- ja kompenseerimisvõime.
4.Formaalsete operat-sioonide aste	Üle 12 aasta	Omandatakse keerulise verbaalse mõtlemise või-me, mis väljendub hüpo-teeside püstitamises ja abstraktsete sümbolite-ga opereerimises.

E.Krull “Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat” TÜ kirjastus 2000 (lk113,112)

29.septembri kodutöö

Teema "Psühholoogiateadus"

Alateemad: Teaduslik psühholoogia, rahavapsühholoogia, psühholoogia uurimismeetodid, psühholoogia harud ja seose teiste teadustega.

Leida internetist antud teemaga seonduvaid artikleid, iga alateema kohta tuleb leida vähemalt üks artikkel.
Kõigi artiklite kohta kirjutada oma sõnadega lühikokkuvõte. Kindlasti peavad olema lisatud viited, kust artikkel võetud on, st täielik veebiaadress.
Kui internetist ei õnnestu mõne teema kohta infot leida, siis võib kasutada raamatuid. Lisama peab kindlasti allika, st autor, raamatu pealkiri, aastaarv ning kirjastus. Näiteks Anti Kidron "Psühholoogia põhisuunad" Tallinn 2001 Mondo. Veel peab lisama lehekülje numbrid, mida refereeritakse.
Viitamine teksti juures: autor, aasta, leheküljed. Näiteks (Kidron 2001: 84-86).

22.septembri kodutöö

Lugeda artikkel „Enesehinnangust“.

Autor TÜ psühholoogiamagister Heidi Reiljan

http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html

Koduseks tööks jääb vastata järgmistele küsimustele

1. Milliste mõjutuste alusel kujuneb inimese enesehinnang?
2. Mismoodi võivad olla seotud enesehinnang ja teistepoolne hinnang? Analüüsi.
3. Kirjelda oma sõnadega kõrget ja madalat enesehinnangut. Too elulisi näiteid olukordadest, kui oled märganud inimse juures madalat ja kõrget enesehinnangut. Kumma enesehinnangu esinda oled enda arvates sina.
4. Kirjelda oma sõnadega, kuidas saab enesehinnangut muuta.
5. Kuidas mõjutab enesehinnang inimse karjäärivalikut ning suhtlemist kaaslastega?
6. Kuidas aidata liiga madala ning liiga kõrge enesehinnanguga inimest nii, et ta ei solvuks.

Palun saata küsimuste vastused hiljemalt 22.septembriks ylle@kyg.ee

Kui midagi jääb arusaamatuks, siis küsige julgelt!

Tere õpilased!

Tegin eõppe jaoks blogi, et saaksime lihtsamalt asju ajada.