Mõtlemine
Keel ja kõne
Kõik inimkooslused kasutavad suhtlemiseks märgisüsteemi, mida nimetatakse keeleks.
Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem.
KEELE FUNKTSIOONID
• Kogemuste vahendamine
• Sõnaline mõtlemine
• Suhtlemise võimaldamine
Kodutöö 3.novembriks
1. Mil viisil toetab rikas keel mõtlemisvõimet?
2. Kuidas peegeldub inimese kõnes tema hea või halb meeleolu?
3. Miks väsinult ja ärritunult meie keelelised võimed langevad?
4. Kuidas määratleda igapäevase vestluse käigus kaasinimese sõnavara rikkust?
5. Kirjutage oma kõnekeele (slängi) eripärasusi, mida kasutavad noored või teatud ringkond ning millest teistel on raske või võimatu aru saada. „Tõlkige“ need üldmõistetavasse keelde.
Thursday, October 20, 2011
Wednesday, October 12, 2011
20.oktoobri kodutöö
Teema "Õppimine"
1. Mis on õppimine?
2. Selgitage, kuidas omandataks teadmis ja oskusi.
3. Kirjeldage järgmisi õppimisviise: harjutamine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine. Tooge iga õppimisviisi kohta vähemalt üks näide.
4. Analüüsige oma õppetegevusi, millal ja kus kasutate.
5. Mõelge välja 3 arvu- või tähekombinatsiooni, mille meeldejätmisel saaks kasutada känkimist.
Vastused saatke hiljemalt 20.oktoobriks yllejuuse@kyg.ee
1. Mis on õppimine?
2. Selgitage, kuidas omandataks teadmis ja oskusi.
3. Kirjeldage järgmisi õppimisviise: harjutamine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine. Tooge iga õppimisviisi kohta vähemalt üks näide.
4. Analüüsige oma õppetegevusi, millal ja kus kasutate.
5. Mõelge välja 3 arvu- või tähekombinatsiooni, mille meeldejätmisel saaks kasutada känkimist.
Vastused saatke hiljemalt 20.oktoobriks yllejuuse@kyg.ee
Thursday, October 6, 2011
13.oktoobri kodutöö
Teema: Taju ja tähelepanu
Palun vastata järgmistele küsimustele.
1. Mis on tähelepanu ja millised on tähelepanu omadused?
2. Millistel juhtudel nõuab tähelepanu tahtepingutust ja millistel juhtudel mitte?
3. Kuidas tekib tajukujund?
4. Kirjeldage lühidalt, mis on: isikutaju, sügavustaju, ruumitaju, liikumistaju, ajataju.
5. Leida internetist tähelepanu ja taju kohta pildimaterjali võib olla ka saidiprogramm. Lingid saata ekirjaga.
TAJU PÕHIOMADUSED
KONSTANTSUS
võime luua tajus adekvaatseid kujundeid ja kompenseerida tunnetuse tingitusest tulenevaid muutusi. Taju konstantsus avaldub esemete suuruse, vormi, värvi suhtelises püsivuses, vaatamata tajutingimuste muutumisele. See tähendab, et me tajume asju nende valgusest, nurgast, kaugusest olenemata samastena.
ESEMELISUS
tajus tekkivad meelelised andmed ja kaemuslik kujund viitavad teatud esemele (asjale, olendile, sündmusele). Näide: Rorsachi tindiplekitesti suvalisi kujundeid võetakse linnu- ja loomakujutiste jt esemeliste figuuridena.
MÕTESTATUS
taju mõtestamine tähendab seda, et midagi nähes, kuuldes, kompides, nuusutades jne liituvad meie tunnetusse ka mõtlemine ja tähenduste teadvustamine.
VALIVUS
taju iseloom sõltub taju otstarbest, aga ka tajuja isikust. Sellele vastavalt eraldatakse figuur foonist, konfiguureeritakse detailid üheks tervikuks.
FIGUURI ERISTAMINE TAUSTAST
tajumisel on kesksel kohal figuuri eraldamine foonist.
FIGUURI iseloomustab suur esemelisus, see on väiksem, eredam, liikuvam, struktureeritum, reljeefsem, suurema erituslävega kui taust. Taju lähtub põhimõttest minimeerida ühe terviku osade iseseisvust: tervik domineerib üksikosade üle (siit kasvab välja ka terve hulga illusioonide tekkepinnas).
SENSOORNE NÄLG JA KÜLLASTUMINE
Inimestele on omane tarve järjepidevalt saada informatsiooni oma meeleolu kaudu ehk sensoorne nälg. Sensoorne isolatsioon põhjustab meeleolu langust, hallutsinatsioone. Sensoorne küllastumine tekib olukorras, kus me pikemat aega asume suure hulga sensoorsete stiimulite mõjuväljas. Näiteid: lärmakas pidu, turismireis.
Palun vastata järgmistele küsimustele.
1. Mis on tähelepanu ja millised on tähelepanu omadused?
2. Millistel juhtudel nõuab tähelepanu tahtepingutust ja millistel juhtudel mitte?
3. Kuidas tekib tajukujund?
4. Kirjeldage lühidalt, mis on: isikutaju, sügavustaju, ruumitaju, liikumistaju, ajataju.
5. Leida internetist tähelepanu ja taju kohta pildimaterjali võib olla ka saidiprogramm. Lingid saata ekirjaga.
TAJU PÕHIOMADUSED
KONSTANTSUS
võime luua tajus adekvaatseid kujundeid ja kompenseerida tunnetuse tingitusest tulenevaid muutusi. Taju konstantsus avaldub esemete suuruse, vormi, värvi suhtelises püsivuses, vaatamata tajutingimuste muutumisele. See tähendab, et me tajume asju nende valgusest, nurgast, kaugusest olenemata samastena.
ESEMELISUS
tajus tekkivad meelelised andmed ja kaemuslik kujund viitavad teatud esemele (asjale, olendile, sündmusele). Näide: Rorsachi tindiplekitesti suvalisi kujundeid võetakse linnu- ja loomakujutiste jt esemeliste figuuridena.
MÕTESTATUS
taju mõtestamine tähendab seda, et midagi nähes, kuuldes, kompides, nuusutades jne liituvad meie tunnetusse ka mõtlemine ja tähenduste teadvustamine.
VALIVUS
taju iseloom sõltub taju otstarbest, aga ka tajuja isikust. Sellele vastavalt eraldatakse figuur foonist, konfiguureeritakse detailid üheks tervikuks.
FIGUURI ERISTAMINE TAUSTAST
tajumisel on kesksel kohal figuuri eraldamine foonist.
FIGUURI iseloomustab suur esemelisus, see on väiksem, eredam, liikuvam, struktureeritum, reljeefsem, suurema erituslävega kui taust. Taju lähtub põhimõttest minimeerida ühe terviku osade iseseisvust: tervik domineerib üksikosade üle (siit kasvab välja ka terve hulga illusioonide tekkepinnas).
SENSOORNE NÄLG JA KÜLLASTUMINE
Inimestele on omane tarve järjepidevalt saada informatsiooni oma meeleolu kaudu ehk sensoorne nälg. Sensoorne isolatsioon põhjustab meeleolu langust, hallutsinatsioone. Sensoorne küllastumine tekib olukorras, kus me pikemat aega asume suure hulga sensoorsete stiimulite mõjuväljas. Näiteid: lärmakas pidu, turismireis.
Subscribe to:
Posts (Atom)