Individuaalsed erinevused

Mis on andekus?
Loe http://www.teaduskool.ut.ee/339

Uuri oma võimeid
Loe http://www.teaduskool.ut.ee/testid

12.jaanuari kodutööd:
Essee teemal "Pärilikkuse ja keskkonna osa isiksuseomaduste kujunemisel"

Viimane kirjalik kodutöö
Palun vasta järgmistele küsimustele:
1. Mis on esmamulje, eelarvamused ja stereotüübid.
2. Kirjelda kultuurilisi erinevusi, too vähemalt 5 näidet.
3. Kuidas seista vastu rühmasurvele, mis õhutab ennast ja teisi kahjustavalt käituma.
4. Leia järgmistele mõistetele vastused: rühmaprotsessid - sünergia, vastutuse hajumine, konformsus, rühmamõtlemine.
5. Kirjelda individuaalseid erinevusi: lasteaia laste, õpilaste ja täiskasvanute seas.

22.detsembri kodutöö

Teema Intelligentsus ja selle mõõtmine

Lugege järgmist artiklit
http://tnk.tartu.ee/0vaimsete.html

Testige ennast lihtsal moel ja avardage oma silmaringi :-)
http://failid.koolibri.ee/koduleht/miksike/

Kodutöö

1. Millised on IQ-testi (intelligentsuse kvantiteedi test) tugevad ja nõrgad küljed?
2. Leida internetist, ajakirjast, raamatust või ajalehest artikkel Emotsionaalse intelligentsuse kohta ning teha sellest lühikokkuvõte, pikkus pool A4 lehte, kirja stiil The Times New Roman, kirja suurus 12 ning reavahe 1,5. Mis on emotsionaalne intelligentsus ehk EQ? Valitud artikkel peab olema eesti keelne.

Kodutöö tuleb saata yllejuuse@kyg.ee hiljemalt 22.detsembriks.

Kõik kodutööd on esitatud

11.klassist on kõik kodutööd esitanud:

1. Janno
2. Tauno
3. Anni
4. Toivo
5. Rainer
6. Marko Gunnar
7. Raim
8. Hedi
9. Kaidi
10. Doris

15.detsembri kodutöö

Kodutöö on lisatud ekooli, koduste tööde juurde, Power Point esitlusena.
Mõnusat testimist!

Head 11.klassi õpilased

Annan teada, et Kunda kooli koduleht ei ole töökorras ning mul ei ole alates 9.detsembri hommikust olnud võimalik teie saadetud kodutöid lugeda. Loodan, et homme saadakse koduleht töökorda.
Vabandan!

10.klass

Kõik tööd on 08.12.11 tehtud:

1. Meelika Gitška
2. Raimo Keskküla
3. Marko Mandel
4. Kadilyn Sirel-Reppo
5. Mariliis Leevand
6. Kerli Martinson
7. Lotte Parksepp
8. Leho Lepler
9. Kenely Merelaid
10. Kadri Toming

Seega on 10.klassist 10 õpilast, kes ei pea enam kodutöid esitama!
Teised jätkavad tööde esitamist! Lisandub 3 kodutööd.

8.detsembri kokkuvõte

Kuna minu postkasti on saabunud ohtrasti kodutöid, siis jõuan ma kõik tööd loetud alles nädalavahetusel. Seega arvesse lähevad kõik kirjad, mis on minuni jõudnud enne 9.detsembrit 2011.
Täpne nimekiri, kellel kõik korras selgub seega, hiljemalt 11.detsembri õhtuks.
Vabanda!

10.klass loetud, hinded ekooli kantud ning nimekiri, kellel kõik korras avaldatud. Kelle nime ei ole see teeb lisaks 3 kodutööd ja loomulikult kõik eelnevad võlgnevused.

Jõudu tööle!

Temperamenditüübid

Temperamenditüübid - koleerik, sangviinik, melanhoolik, flegmaatik

Testi ennast

Test 1

Test 2

Mõnusat avastamisrõõmu :) 

Kõik kodutööd on esitatud

31.novembri seisuga on kõik tööd esitatud:

10.klass

1. Meelika Gitška
2. Raimo Keskküla
3. Marko Mandel
4. Kadilyn Sirel-Reppo
5. Anni Klammer
6. Mariliis Leevand
7. Kerli Martinson
8. Lotte Parksepp

11.klass

1. Anni Klammer
2. Marko Gunnar Liiv
3. Hedi Peetermann
4. Kaidi Pilemann

Kodutöödest

Kandsin kõik hinded 28.novembri seisuga ekooli, kui sul on märgitud 0 ehk tegemata töö, siis järelikult pole ma sinu kodust tööd kätte saanud.

Palun vaata oma hinded üle ning anna teada, kui midagi on valesti. Kiri saada yllejuuse@kyg.ee

Edu!
 

17. novembri kodutööst

Kui sa ei saanud pildiseeria või video tegemisega hakkama, siis küsi julgesti nõu arvutiõpetuse õpetajalt Maris Maripu`lt. Meil oli temaga kokkulepe, et kui jääte hätta, siis pöördute tema poole.

Kahjuks on minuni jõudnud ainult 8 õpilase tööd.

1. detsembri kodutöö

Enesehinnangu testi võti on lisatud failina ekooli kodutööde juurde.

Mõnusat testimist ja avastamisrõõmu!

24.novembri kodutöö

Teema: 60 sõna test
24. novembri kodutöö on kirjas ekoolis failidena, 60 sõna + juhend

Palun täida tabelelis 1. ja 2. tulp ise. Igasse tulpa tuleb välja valida 20 sõna, sõnad võivad tulpades korduda.

Esimeses tulbas olevad sõnad vali sellised, milline sa tahaksid olla. Teises tulbas olevad sõnad peaksid sind iseloomustama sellisena nagu sa tegelikult oled. Loomulikult võivad mõned sõnad ka mõlemas tulbas olla.

3.tulp lase täita väga heal tuttaval (ema, isa, õde, vend) ning viimane tulp sellisel inimesel, kes sind vähe tunneb (klassikaaslane, koolikaaslane). Hea oleks, kui need inimesed, kes 3. ja 4. tulpa täidavad ei näeks, mis sõnu on varem kasutatud.

Palun saada täidetud tabel yllejuuse@kyg.ee, hiljemalt 24.novembriks. Kindlasti salvesta ka endale täidetud tabel, sest järgmisel nädalal töötame tabeliga edasi.

17.novembri kodutöö

Teema: Emotsioonid

Tutvuge Windows Movie Maker tööjuhendiga, aadressil
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/windoes-movie-maker/?searchterm=Windows%20Movie%20Maker

Koduseks tööks jääb teha pildiseeria või video põhiemotsioonide kohta.

10. novembri kodutöö

Teema: Emotsioonid ja motivatsioon

Lisasin ekooli kodutöö juurde faili, mida vaadata.

3.novembri kodutöö

Mõtlemine
Keel ja kõne

Kõik inimkooslused kasutavad suhtlemiseks märgisüsteemi, mida nimetatakse keeleks.
Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem.

KEELE FUNKTSIOONID
• Kogemuste vahendamine
• Sõnaline mõtlemine
• Suhtlemise võimaldamine

Kodutöö 3.novembriks
1. Mil viisil toetab rikas keel mõtlemisvõimet?
2. Kuidas peegeldub inimese kõnes tema hea või halb meeleolu?
3. Miks väsinult ja ärritunult meie keelelised võimed langevad?
4. Kuidas määratleda igapäevase vestluse käigus kaasinimese sõnavara rikkust?
5. Kirjutage oma kõnekeele (slängi) eripärasusi, mida kasutavad noored või teatud ringkond ning millest teistel on raske või võimatu aru saada. „Tõlkige“ need üldmõistetavasse keelde.

20.oktoobri kodutöö

Teema "Õppimine"

1. Mis on õppimine?
2. Selgitage, kuidas omandataks teadmis ja oskusi.
3. Kirjeldage järgmisi õppimisviise: harjutamine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine. Tooge iga õppimisviisi kohta vähemalt üks näide.
4. Analüüsige oma õppetegevusi, millal ja kus kasutate.
5. Mõelge välja 3 arvu- või tähekombinatsiooni, mille meeldejätmisel saaks kasutada känkimist.

Vastused saatke hiljemalt 20.oktoobriks yllejuuse@kyg.ee

13.oktoobri kodutöö

Teema: Taju ja tähelepanu
 
Palun vastata järgmistele küsimustele.
1. Mis on tähelepanu ja millised on tähelepanu omadused?
2. Millistel juhtudel nõuab tähelepanu tahtepingutust ja millistel juhtudel mitte?
3. Kuidas tekib tajukujund?
4. Kirjeldage lühidalt, mis on: isikutaju, sügavustaju, ruumitaju, liikumistaju, ajataju.
5. Leida internetist tähelepanu ja taju kohta pildimaterjali võib olla ka saidiprogramm. Lingid saata ekirjaga.


TAJU PÕHIOMADUSED

KONSTANTSUS
võime luua tajus adekvaatseid kujundeid ja kompenseerida tunnetuse tingitusest tulenevaid muutusi. Taju konstantsus avaldub esemete suuruse, vormi, värvi suhtelises püsivuses, vaatamata tajutingimuste muutumisele. See tähendab, et me tajume asju nende valgusest, nurgast, kaugusest olenemata samastena.

ESEMELISUS
 tajus tekkivad meelelised andmed ja kaemuslik kujund viitavad teatud esemele (asjale, olendile, sündmusele). Näide: Rorsachi tindiplekitesti suvalisi kujundeid võetakse linnu- ja loomakujutiste jt esemeliste figuuridena.

MÕTESTATUS
taju mõtestamine tähendab seda, et midagi nähes, kuuldes, kompides, nuusutades jne liituvad meie tunnetusse ka mõtlemine ja tähenduste teadvustamine.

VALIVUS
 taju iseloom sõltub taju otstarbest, aga ka tajuja isikust. Sellele vastavalt eraldatakse figuur foonist, konfiguureeritakse detailid üheks tervikuks.

FIGUURI ERISTAMINE TAUSTAST
 tajumisel on kesksel kohal figuuri eraldamine foonist.

 FIGUURI iseloomustab suur esemelisus, see on väiksem, eredam, liikuvam, struktureeritum, reljeefsem, suurema erituslävega kui taust. Taju lähtub põhimõttest minimeerida ühe terviku osade iseseisvust: tervik domineerib üksikosade üle (siit kasvab välja ka terve hulga illusioonide tekkepinnas).

SENSOORNE NÄLG JA KÜLLASTUMINE
Inimestele on omane tarve järjepidevalt saada informatsiooni oma meeleolu kaudu ehk sensoorne nälg. Sensoorne isolatsioon põhjustab meeleolu langust, hallutsinatsioone. Sensoorne küllastumine tekib olukorras, kus me pikemat aega asume suure hulga sensoorsete stiimulite mõjuväljas. Näiteid: lärmakas pidu, turismireis.

6.oktoobri kodutöö

 Teema "Tunnetuse ja tegevuse bioloogiline alus"

Palun vastake järgmistele küsimustele

1. Kirjeldada tingitud ja tingimatuid reflekse.

2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega?

3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada?

4. Leidke internetist mõni hiljuti ilmunud lühike artikkel, mis käsitleks närvisüsteemi. Tehke sellest lühikokkuvõte ning lisage link, kust materjali võtsite.

Lisasin lühikokkuvõtte närvisüsteemi ja närvisüsteemi arengu kohta.

NÄRVISÜSTEEM

KESKNÄRVISÜSTEEM                                     PIIRDENÄRVISÜSTEEM

AJU (PEA-JA SELJAAJU)                             Üle kogu keha ühendades aju

                                                                           keha kõikide punktidega

     STAAP                                                       *meeleelunditega

                                                                         *lihastega

                                                                         *kõõlustega

Peaaju

*suurte poolkerade koor staabi                      Piirdenärvisüsteemis on

juhtimiskeskus                                                 juhtmeteed, mida mööda teated

*annab korraldusi lihastele                            tulevad staapi ja käsud sealt

                                                                          välja lähevad

                                                  PEAAJU

Vasak ajupoolkera                            Parem ajupoolkera

Juhib analüütilist                               juhtida on sünteetiline

vaimset tegevust                                 vaimne tegevus ja

mille hulka kuulub                            piltlik mõtlemine

ka keel kui märgisüsteem

Vasak ajupoolkera

• analüütiline infotöötlus              
• teadus
• arvutamine
• kirjutamine
• kõnelemine
• loogika
• paremakäelisus

Parem ajupoolkera

·         sünteetiline infotöötlus

·         3-mõõtmelised kujundid

·         Kujutlusvõime

·         Kunstimeel

·         Musikaalsus

·         Emotsioonid

·         vasakukäelisus 

NÄRVISÜSTEEMI ARENG

Närvisüsteem areneb ja muutub kogu elu vältel.

Kuigi sünnihetkeks on inimesel olemas enamik närvirakke, hakkavad nendevahelised seosed arenema alles pärast sündi.

Uuringud on näidanud, et rikkalikuma arengukeskkonnaga lapsed on intelligentsemad.

Jean Piaget (1896-1980) uuris peamiselt laste mõtlemise arengut ja jaotas need  neljaks astmeks:

Aste	Ligikaudne vanus	Iseloomustus
1.Senso-motoorne aste	0 – 2 aastat	Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui need ei ole meie vaateväljas.
2.Operatsioo-nide–eelne aste	2-7 aastat	Kujuneb kõnekeel ja võime mõelda ning lahendada probleeme sümbolite vahendusel.
3.Konkreetse-te operat- sioonide aste	7-12 aastat	Paraneb loogiline mõtle-mine ning kujuneb säili-tamis-, klassifitseerimis-, järjestamis-, eitamis-, identifitseerimis- ja kompenseerimisvõime.
4.Formaalsete operat-sioonide aste	Üle 12 aasta	Omandatakse keerulise verbaalse mõtlemise või-me, mis väljendub hüpo-teeside püstitamises ja abstraktsete sümbolite-ga opereerimises.

E.Krull “Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat” TÜ kirjastus 2000 (lk113,112)

29.septembri kodutöö

Teema "Psühholoogiateadus"

Alateemad: Teaduslik psühholoogia, rahavapsühholoogia, psühholoogia uurimismeetodid, psühholoogia harud ja seose teiste teadustega.

Leida internetist antud teemaga seonduvaid artikleid, iga alateema kohta tuleb leida vähemalt üks artikkel.
Kõigi artiklite kohta kirjutada oma sõnadega lühikokkuvõte. Kindlasti peavad olema lisatud viited, kust artikkel võetud on, st täielik veebiaadress.
Kui internetist ei õnnestu mõne teema kohta infot leida, siis võib kasutada raamatuid. Lisama peab kindlasti allika, st autor, raamatu pealkiri, aastaarv ning kirjastus. Näiteks Anti Kidron "Psühholoogia põhisuunad" Tallinn 2001 Mondo. Veel peab lisama lehekülje numbrid, mida refereeritakse.
Viitamine teksti juures: autor, aasta, leheküljed. Näiteks (Kidron 2001: 84-86).

22.septembri kodutöö

Lugeda artikkel „Enesehinnangust“.

Autor TÜ psühholoogiamagister Heidi Reiljan

http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html

Koduseks tööks jääb vastata järgmistele küsimustele

1. Milliste mõjutuste alusel kujuneb inimese enesehinnang?
2. Mismoodi võivad olla seotud enesehinnang ja teistepoolne hinnang? Analüüsi.
3. Kirjelda oma sõnadega kõrget ja madalat enesehinnangut. Too elulisi näiteid olukordadest, kui oled märganud inimse juures madalat ja kõrget enesehinnangut. Kumma enesehinnangu esinda oled enda arvates sina.
4. Kirjelda oma sõnadega, kuidas saab enesehinnangut muuta.
5. Kuidas mõjutab enesehinnang inimse karjäärivalikut ning suhtlemist kaaslastega?
6. Kuidas aidata liiga madala ning liiga kõrge enesehinnanguga inimest nii, et ta ei solvuks.

Palun saata küsimuste vastused hiljemalt 22.septembriks ylle@kyg.ee

Kui midagi jääb arusaamatuks, siis küsige julgelt!

Tere õpilased!

Tegin eõppe jaoks blogi, et saaksime lihtsamalt asju ajada.